Kodulehtede valmistamine - Mathias Mõttus
Omanäoline EraHuvikool

KUNSTITERAAPIA

Mis on kunstiteraapia?

Kunstiteraapias on lihtsaid kunstimaterjale kasutades võimalik uurida oma sisemaailma nii sõnalisel kui mittesõnalisel moel. Kunstiteraapia pakub võimalust väljendada end turvalisel viisil. See on suurepärane tee lapsega suhtlemiseks ja mõistmise saavutamiseks. Kunstiteraapias ei ole esmatähtis tulemus, vaid oluline on protsess. Laps saab end kunstivahenditega väljendada nii, nagu ta seda vajab.

Kellele sobib?

Kunstiteraapia ei sea vanusepiirangut, samuti ei ole oluline kunstilise eneseväljenduse oskus ja kogemused. See on väga hea teraapiavorm neile lastele, kellel on suhtlemisvõime piiratud, soovimatu või võimatu (näiteks autismispektri häirega lapsed; erinevate kõneprobleemidega, sh kogelusega, lapsed.).

Lisaks sobib kunstiteraapia lapsele, kellel on:

  • keeruline enda tundeid ja mõtteid sõnades väljendada;
  • raskused enda tunnete mõistmisel ja nendega toimetulekul;
  • tähelepanu- ja keskendumisraskused;
  • soov vabandeda hirmudest;
  • suhtlemisprobleemid;
  • probleeme kooliküpsuse saavutamisega;
  • õppimisraskused;
  • ärevus ja/või depressioon;
  • probleeme enesehinnanguga;
  • kohanemisraskused;
  • psühhosomaatilisi sümptomeid (enurees, enkoprees, tikid);
  • huvi kunstimaterjalidega tegutsemise vastu;
  • soov arendada loovust.

 

Kuidas aitab?

Kunstiga tegelemine ergutab loovust. Kunstitöö kasutamine eneseväljendusena aitab turvalisel viisil näha elusündmusi ja iseennast teise vaatenurga alt ning leida loovaid lahendusi probleemidele. Loovad tegevused  aitavad samas ka maandada pingeid, vähendada ärevust ja emotsionaalset kurnatust.

Läbi kunstitöö loomise protsessi saab laps tunda eduelamust, tõuseb enesehinnang ja paranevad toimetulekuoskused.

 

Kuidas kunstiterapeut töötab?

Kunstiteraapia kõige tähtsamaks osaks on usalduslik ja turvaline õhkkond, et laps julgeks ennast avada ja seeläbi lahendusi leida.

Kunstiteraapia võib toimuda nii individuaal- kui grupitööna.

Individuaalse kunstiteraapia esimene seanss algab enamasti vestlusega, kus koos lapse ja lapsevanemaga selgitatakse välja üldised teraapia eesmärgid. Vastavalt vajadusele kasutatakse ka juba esimesel kohtumisel loomingulisi väljendusviise (joonistamine, maalimine, voolimine, mäng ja liikumine, loovkirjutamine, muusika jmt). Koos lepitakse kokku kohtumiste arv ja sagedus. Kuna koostöö aitab teraapia edenemisele jõudsalt kaasa, siis lisaks lapsele kohtutakse võimalusel mitmel korral ka lapsevanema(te)ga, et täpsustada teraapia eesmärki ja nõustada vanemaid. Viimasel seansil hinnatakse koos, millist abi või milliseid enesega toimetuleku oskusi on laps teraapiast saanud ning nõustatakse edaspidise osas nii last kui vajadusel lapsevanemat.

 

Nii individuaal- kui grupitöös on iga seansi üks oluline osa kunstitöö. Oluline ei ole saavutada tulemust, st valminud kunstiteost, vaid tähtis on protsess ja sümbolid, mis pildile või skulptuurile lapse käe läbi tekivad. Terapeut aitab sümboleid seostada lapse elusündmustega ning suunab  last leidma lahendusi.

Grupiseansside väärtus seisneb selles, et lapsed saavad jagada oma kogemusi ning tunda, et nad ei ole oma murega üksi. Terapeut suunab ja aitab, et tekiks usalduslik õhkkond, kus iga grupiliige tunneb ennast väärtuslikuna ning julgeb ennast avada. Kaaslaste tagasiside aitab paremini mõista, millisena teistele paistame ning seeläbi vajadusel muuta käitumismalle.